- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrilevi juht: elektrifirmad kardavad konkurentsi
Elektritööde ettevõtjad kritiseerivad avalikult Elektrilevi seepärast, et tegelikult tahavad nad lõdvendada ehituslepingute tüüptingimusi ja kardavad hangetel uusi tulijaid, kommenteeris Elektrilevi juht Tarmo Mere. Elektritööde ettevõtjad ei välista õigluse jalule seadmiseks isegi kohtusse pöördumist.
Kommentaar
Elektrilevil surve kulusid kokku hoida
Märt Ots, konkurentsiameti juht
Loomulikult reageerime sellele märgukirjale, sest seal on rida küsimusi. Saadame need veelkord Elektrilevile, juhime tähelepanu ka meie tellitud ekspertanalüüsile, palume Elektrilevil omapoolsed kommentaarid esitada. Kui oleme saanud kommentaarid, siis vaatame ka meie eksperthinnangu üle ja kirjutame põhjaliku vastuse.
Konkurentsiametiga on kooskõlastatud hindu juba 15 aastat. Igakord, kui Elektrilevi tuleb hindu kooskõlastama, siis väga põhjalikult vaadatakse läbi ka ettevõtte investeerimisprogrammid. Konkurentsiametis ei ole sadu inimesi, kes oleks võimelised kontrollima iga paigaldatud juhet, iga paigaldatud kaablit, aga üldine foon on alati olnud, et tuleb teostada investeeringuid efektiivselt ja hoida raha kokku.
Kuna Elektrilevi ei ole hindu juba tükk aega kooskõlastanud, viimane põhjalikum kooskõlastus oli 2001. a, siis tegelikult teenuse hind ei ole tõusnud, mis tähendab, et Elektrilevil on väga tugev surve sisemiselt kulusid kokku hoida.
Elektrilevi nägi oma pikaajalistes investeeringuprojektides ette umbes 90 mln euro investeerimist aastas. Meie eksperthinnang leidis, et efektiivsema investeerimise käigus võiks umbes 20 miljonit eurot aastas kokku hoida.
Elektrilevi saatis selle eksperthinnangu kohta omad märkused ja ettepanekud ning suures osas nad nõustusid. Suures plaanis kavatseb Elektrilevi eksperthinnangus toodud seisukohad ellu viia, ehk parandada investeeringute kvaliteeti, vaadata kriitiliselt üle, kuhu investeerida, ja loomulikult üritada saavutada sama elektrivarustuse kvaliteet väiksema investeeringute mahuga.
Eile saatis Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) konkurentsiametile märgukirja, milles juhib tähelepanu probleemidele OÜ Elektrilevi investeerimispoliitikas, rääkides riigiettevõtte sedavõrd mastaapsetest valeinvesteeringutest, mis on tekitanud märkimisväärse lisakulu suurele osale tarbijatest. Selle kohaselt tuleb hinnanguliselt Elektrilevi võrkudes olevatel tarbijatel maksta oma elektri võrguteenuse arvest umbes viiendiku osas kinni riigiettevõtte valesid investeerimisotsuseid.
Mere sõnul teeb EETEL meedias kriitikat Elektrilevi investeeringutele ajal, kui käivad läbirääkimised, mille tulemusel tahetakse tema hinnangul saada ehituslepingute tüüptingimuste olulist lõdvendamist.
Selle väite peale ütles EETELi juht Are Veski, et nende tellitud juriidiline analüüs ehituslepingu tüüptingimuste kohta ütleb, et need on vastuolus Eesti seadustega ja heade ehitustavadega. Elektrilevi väidab tema sõnul jällegi vastupidist. „Meie jaoks on tegemist väga olulise põhimõttelise teemaga,“ rõhutas Veski, lisades, kui kompromissi ei saavutata, ei välista nad ka kohtu poole pöördumist.
Teine asi, mida Mere heitis EETELile ette, et erialaliit kritiseeris märgukirjas Elektrilevi hangete tingimusi, kuna need aitavad turule uusi tublisid tulijaid ja soodustavad konkurentsi. "Elektriehitusturu mahud ja tööde hinnad on olulises languses, sest märgatavalt on vähenenud eurorahade toel läbiviidud teedeehitus, samas on konkurents kasvanud. Viimase aasta jooksul on ehitushinnad langenud üle 20 protsendi,“ selgitas Mere lähemalt.
Muret teeb ebaaus konkurents
See, et EETEL justkui kardaks hangetel konkurentsi uute tulijate näol, ütles Veski, et elektrifirmad on juba 20 aastat tegutsenud turumajanduse maailmas. „Mis meile on muret teinud, on hoopis ebaaus konkurents - on firmasid, kes ei maksa riigimakse korralikult, aga kvalifitseeruvad hangetele,“ põhjendas ta. „Me pooldame ausat konkurentsi.“
Samas möönis Veski, et varasemalt olid maksupetturite hangetele pääsemise tingimused liiga lõdvad, et Elektrilevi on neid isegi tugevdanud. Samuti ütles Veski, et nad on olnud Elektrileviga aktiivses dialoogis ja et vahelduva eduga on olnud päris hea koostöö.
Veski näeb Elektrilevi valede juhtimis- ja investeerimisotsuste taga hoopis vajakajäämisi ettevõtte nõukogu ja Elektrilevi strateegilises juhtimises. Eesti Energia on niivõrd suur paljude erinevate firmadega ettevõte, kelle nõukogudes istuvad peamiselt Eesti Energia enda juhatuse liikmed, kes ei jõua Veski sõnul kõigega tegeleda. Suurim probleem on Veski hinnangul selles, et Eesti Energia juhid ei tea tegelikult, mis toimub tütarfirmades kohapeal, mis on elektrifirmade tegelikud probleemid, sest neid ka ei kuulata.
Mere ütles kokkuvõttes, et EETELi kriitika on tendentslik ega arvesta elektrivõrgu planeeringute süsteemset pikaajalist arengut. „10 objekti Harjumaalt, mille EETEL märgukirjas välja toob, moodustab veidi üle protsendi kogu Elektrilevi aastasest töökindlusinvesteeringute mahust,“ tõi ta näite. „Selle põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi Elektrilevi investeeringute efektiivsusest."
„Alati on võimalik asjade sisse vaadata ja asjad üle vaadata,“ vastas EETELi juht küsimusele, mida võiks konkurentsiametile saadetud märgukiri muuta. „Valesti tegemine, mis on Elektrilevis püsima jäänud, vajab parandamist.“
Sõltumatu ekspertiis nägi ka positiivset
Hetkel kuum
Konkurentsiamet tellis Mere sõnul mullu Elektrilevi investeeringute kohta sõltumatu ekspertiisi, mis jõudis sellistele tulemustele:
on positiivne, et Elektrilevi teeb tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega;
ettevõttes on paigas protseduurireeglid, vastutusalad, vastutuspiirid, struktuurid, mis loovad eelduse investeeringute otstarbekaks läbiviimiseks;
Elektrilevi lähenemisviis võrgukooslustele on süsteemne ja edumeelne.
Mere selgitas, et Elektrilevi arvestab võrku planeerides üle-eestilist vaadet, samas lahendades ka probleeme, mis on tekkinud näiteks linnaümbruse asulate plahvatusliku kasvuga. „See nõuabki teatud juhtudel suhteliselt uue elektrivõrgu ümberehitamist. Kasutuskõlblikud materjalid, näiteks alajaamad, lähevad taaskasutusse. Oskame arvestada juba kehtestatud planeeringutega, kuid töötame ja planeerime maailmas, kus muudatused on elu loomulik osa,“ selgitas ta.
Elektrilevi investeeringud võivad olla rünnatavad kitsas vaates, kuid koostöös Eesti ja Soome ülikoolidega on nad vaadanud perspektiivi, mis pole mitte viis või kümme aastat, vaid ulatub 30-40 aasta kaugusele, rõhutas Meri.
Konkurentsiameti sõltumatutelt ekspertidelt tellitud investeeringute analüüsiga saab tutvuda siin.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele